Kõneviis
Kõneviis (ingl k mood) on verbi grammatiline kategooria, mis väljendab kõneleja hinnangut kirjeldatava sündmuse tõepärasuse suhtes. Erinevate kõneviiside kasutamine võimaldab kõnelejal väljendada, kas mingi sündmus on toimunud või oleks teatavatel tingimustel võinud toimuda, kas tegemist on otsese või kaudse teatega, väite või käsuga. (EKG 1993: 80) Erinevalt ülejäänud kahest TAM-kategooriast (tense, aspect, mood – aeg, aspekt, kõneviis) ei ütle kõneviis midagi sündmuse enda kohta, vaid ainult selle kirjeldamise kohta vestluses (Palmer 2001: 1).
Eesti keele kõneviisid
| Kõneviis | Funktsioonid | Näide |
|---|---|---|
| Indikatiiv (kindel kv) | sündmus toimub kindlasti; kõneleja ise on selle info allikas | Ma lähen kooli. |
| Konditsionaal (tingiv kv) | sündmus ei toimu; kõneleja edastab allikast saadud teadet ilma hinnanguta | Ma läheksin kooli, kui ma poleks haige. |
| Imperatiiv (käskiv kv) | kõneleja tahab, et sündmus toimuks, ja mõjutab selleks vestluspartnerit | Mine kooli! |
| Kvotatiiv (kaudne kv) | kõneleja vahendab allikast saadud teadet, mille tõepärasuses ta kindel pole | Õpetaja ütles, et ma ei tulevat kooli. |
| Jussiiv (möönev kv) | kõneleja vahendab allikast saadud käsku, mis pärineb kelleltki väljaspool vestlust | Ema ütles, et mingu ma homme kooli. |
(EKG 1993: 80–83)
Selline kõneviiside funktsioonide jagunemine ei ole absoluutne, vaid erineb keeleti (Palmer 2001: 2–3). Paljudes indoeuroopa keeltes leidub nt konjunktiiv (ingl k subjunctive), mis sõltuvalt kontekstist võib täita eesti keele konditsionaali, kvotatiivi või jussiivi funktsioone. Grammatilise konjunktiivi vormid on kõige selgemalt säilinud romaani keeltes, germaani keeltes on konjunktiiv ajapikku asendunud või asendumas modaalverbidega (nt I would go to school, Mom said I should go to school). Saksa keeles on säilinud lausa kaks konjunktiivi, millest esimene vastab enam-vähem eesti keele kvotatiivile ja teine konditsionaalile, kuid neid vorme kasutatakse enamasti vaid abitegusõnade ja modaalverbidega, seega on nende produktiivsus piiratud. Selline modaalverbide ja konjunktiivi läbisegi kasutamine on maailma keeltes siiski pigem vähelevinud (Palmer 2001: 4).
Kasutatud allikad
EKG 1993 = Eesti keele grammatika 1993. Peatoimetaja Mati Erelt. Tallinn: Eesti Keele Instituut.
Palmer, F.R. 2001. Mood and Modality. Cambridge University Press.