Klass

Nimisõna klass (ingl k noun class), vahel ekslikult ka sugu (ingl k gender) on grammatiline kategooria, mida kasutatakse nimisõnade liigendamiseks mingi semantilise tunnuse alusel.

Mõiste

Kuna Lääne keeleteadus sai alguse (indo)euroopa ja semiidi keelte uurimisest, kujunes ka klassi esialgne mõiste välja nende keelte põhjal. Alguses nimetati klassi sooks, sest enamuses uuritud keeltes väljendusid need vaadeldud tunnused just kahe soo, mees- ja naissoo (ning vahel ka kesksoo) kaudu. Kui keelte uurimine aga edaspidi geograafiliselt laienes, mh Aafrikasse ja Lõuna-Ameerikasse, mõisteti, et paljudes keeltes ei piirdu see süsteem sugugi vaid kahe bioloogilise sooga. (Aikhenvald 2020: 362–363). Tänapäeval oleks seega ka indoeuroopa keelte kohta, nagu saksa, vene või prantsuse, soo asemel õigem kasutada mõistet klass.

Tunnused

Ehkki nimisõna klasside kasutus varieerub keeliti, on olemas teatavad keeleülesed ühised tunnused, mille järgi klassi üldse defineeritakse:

1. Klasse on keeles kindel arv. Nt prantsuse keeles 2, saksa keeles 3, bantu keeles 10.
2. Iga nimisõna kuulub vähemalt ühte klassi. Nt. saksa keeles der Hund 'koer', die Katze 'kass', das Haus 'maja'
3. Klassidel on mingi tähenduslik loogika (nt sugu, elusus, kuju, suurus, söödavus), isegi kui kõik klassi kuuluvad sõnad seda loogikat ei järgi. Nt. saksa keeles der Vater 'isa' ja die Mutter 'ema', aga das Mädchen 'tüdruk' (grammatiliselt kesksoost).
4. Mõni teine lauseliige (nt omadussõna või tegusõna) ühildub lauses nimisõna sooga.

(Aikhenvald 2020: 363)

Näiteid maailma keeltest

Indoeuroopa keeltest tunneme klasse ennekõike sugudena. Näiteks prantsuse keeles on mees- ja naissugu, vene ja saksa keeles mees-, nais ja kesksugu. Skandinaavia keeltes (rootsi, norra ja taani) on mees- ja naissugu kokku sulanud, kuid kesksugu eraldi jäänud. Sealjuures võib sõna vorm sugu näidata, aga ei pruugi (Dixon 2020: 646). Nt vene keeles on üldjuhul lihtne nimisõna sugu määrata, sest reeglina lõppevad meessoost sõnad konsonandiga, naissoost sõnad vokaaliga [a] ja kesksoost sõnad vokaaliga [o] või [e]. Saksa ja prantsuse keeles seevastu sõna vorm niimoodi süstemaatiliselt sugu ei väljenda ning selleks kasutatakse artikleid. Selle põhjus on see, et klass on semantiline, st tähendusel ja mitte vormil põhinev kategooria.

Kui liikuda indoeuroopa keeltest kaugemale Nt. Austraalias on aga ka keeli, kus nimisõna klass üldse mees- ja naissugu ei erista (Dixon 2020: 646).

Kasutatud allikad

Aikhenvald, Alexandra Y. 2020. A Typology of Noun Categorization Devices. – The Cambridge Handbook of Linguistic Typology. Alexandra Y. Aikhenvald, R.M.W. Dixon (Eds.). Cambridge University Press, 361–404.