Erinevus lehekülje "Edward Sapir" redaktsioonide vahel

Allikas: Keeleteaduse wiki
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
3. rida: 3. rida:
'''Edward Sapir''' (1884–1939) oli Leedu päritolu ameerika keeleteadlane ja antropoloog. Ta uuris välitöödel Põhja-Ameerika põliskeeli ja -kultuure, ühendades sealjuures keeleteaduslikud ja antropoloogilised meetodid.  
'''Edward Sapir''' (1884–1939) oli Leedu päritolu ameerika keeleteadlane ja antropoloog. Ta uuris välitöödel Põhja-Ameerika põliskeeli ja -kultuure, ühendades sealjuures keeleteaduslikud ja antropoloogilised meetodid.  


Sapiri õpilane [[Benjamin Lee Whorf]] arendas oma õpetaja teooriate põhjal välja lingvistilise relativismi hüpoteesi, mida tänapäeval tuntaksegi kui Sapir-Whorfi hüpoteesi. See hüpotees väidab, et meie keel mõjutab kogu meie mõtlemist ja maailmataju. Ehkki see kannab ka tema nime, ei olnud Sapir ise selle hüpoteesi loomisel ega nimetamisel siiski otsene osaline (Sutrop).
Sapiri õpilane [[Benjamin Lee Whorf]] arendas oma õpetaja teooriate põhjal välja lingvistilise relativismi hüpoteesi, mida tänapäeval tuntaksegi kui Sapir-Whorfi hüpoteesi. See hüpotees väidab, et meie keel mõjutab kogu meie mõtlemist ja maailmataju. Ehkki see kannab ka tema nime, ei olnud Sapir ise hüpoteesi loomisel ega nimetamisel siiski otsene osaline (Sutrop).
 
Eesti keeles on 2009. aastal Pärle Sepping-Raua ja Liina Metsa tõlkes ilmunud Sapiri teos "Keel", mis annab tema aja keeleteadusest ülevaatliku sissejuhatuse.





Redaktsioon: 14. november 2021, kell 18:06

Edward Sapir

Edward Sapir (1884–1939) oli Leedu päritolu ameerika keeleteadlane ja antropoloog. Ta uuris välitöödel Põhja-Ameerika põliskeeli ja -kultuure, ühendades sealjuures keeleteaduslikud ja antropoloogilised meetodid.

Sapiri õpilane Benjamin Lee Whorf arendas oma õpetaja teooriate põhjal välja lingvistilise relativismi hüpoteesi, mida tänapäeval tuntaksegi kui Sapir-Whorfi hüpoteesi. See hüpotees väidab, et meie keel mõjutab kogu meie mõtlemist ja maailmataju. Ehkki see kannab ka tema nime, ei olnud Sapir ise hüpoteesi loomisel ega nimetamisel siiski otsene osaline (Sutrop).

Eesti keeles on 2009. aastal Pärle Sepping-Raua ja Liina Metsa tõlkes ilmunud Sapiri teos "Keel", mis annab tema aja keeleteadusest ülevaatliku sissejuhatuse.


Kasutatud kirjandus

Karlsson

Sutrop