Erinevus lehekülje "Benjamin Lee Whorf" redaktsioonide vahel
| 1. rida: | 1. rida: | ||
[[File:whorf.jpeg|thumb|Benjamin Lee Whorf]] | [[File:whorf.jpeg|thumb|Benjamin Lee Whorf]] | ||
'''Benjamin Lee Whorf''' (1897–1941) oli ameerika keeleteadlane, keda peetakse lingvistilise relativismi loojaks. | '''Benjamin Lee Whorf''' (1897–1941) oli ameerika keeleteadlane, keda peetakse lingvistilise relativismi (ehk determinismi) loojaks (Sutrop 2010: 5). | ||
Whorfi õpetaja oli [[Edward Sapir]], kes ühendas esimesena keeleteaduse ja antropoloogia. Whorf läks oma õpetajast veelgi kaugemale ning arendas välja kaasaegse lingvistilise relativismi teooria, mida tänapäeval tuntakse ennekõike Sapir-Whorfi hüpoteesina. | Whorfi õpetaja oli [[Edward Sapir]], kes ühendas esimesena keeleteaduse ja antropoloogia. Whorf läks oma õpetajast veelgi kaugemale ning arendas välja kaasaegse lingvistilise relativismi teooria, mida tänapäeval tuntakse ennekõike Sapir-Whorfi hüpoteesina. | ||
| 10. rida: | 10. rida: | ||
==Sapir-Whorfi hüpotees== | ==Sapir-Whorfi hüpotees== | ||
SWH ütleb, et keele struktuur mõjutab kõneleja mõtlemist ja maailmataju. | SWH ütleb, et esimesena omandatud keele struktuur ja tähendussüsteem mõjutab kogu kõneleja mõtlemist ja maailmataju. Sellist sõnastust nimetatakse hüpoteesi tugevaks variandiks. Nn nõrga variandi järgi on esimesel keelel reaalsuse mõistmise väljakujunemisel suunav, kuid mitte piirav roll. Tugevat varianti tänapäeva keeleteadlased üldjuhul ei poolda. (Karlsson 2002: 44) | ||
Nimetus Sapir-Whorfi hüpotees on tegelikult ekslik, kuna esiteks ei ole Sapir selle sõnastamisel osalenud (Sutrop) ning teiseks ei formuleerinud Whorf seda hüpoteesi, vaid lihtsalt mõttearendusena. Whorfi täpne tsitaat on järgnev: | Nimetus Sapir-Whorfi hüpotees on tegelikult ekslik, kuna esiteks ei ole Sapir selle sõnastamisel osalenud (Sutrop) ning teiseks ei formuleerinud Whorf seda hüpoteesi, vaid lihtsalt mõttearendusena. Whorfi täpne tsitaat on järgnev: | ||
Redaktsioon: 15. november 2021, kell 19:14
Benjamin Lee Whorf (1897–1941) oli ameerika keeleteadlane, keda peetakse lingvistilise relativismi (ehk determinismi) loojaks (Sutrop 2010: 5).
Whorfi õpetaja oli Edward Sapir, kes ühendas esimesena keeleteaduse ja antropoloogia. Whorf läks oma õpetajast veelgi kaugemale ning arendas välja kaasaegse lingvistilise relativismi teooria, mida tänapäeval tuntakse ennekõike Sapir-Whorfi hüpoteesina.
Eesti keeles ilmus 2010. aastal Mihkel Niglase tõlkes Whorfi teos "Keel, mõtlemine ja tegelikkus", mis kõige ülevaatlikum kogumik tema keele-alastest ideedest.
Sapir-Whorfi hüpotees
SWH ütleb, et esimesena omandatud keele struktuur ja tähendussüsteem mõjutab kogu kõneleja mõtlemist ja maailmataju. Sellist sõnastust nimetatakse hüpoteesi tugevaks variandiks. Nn nõrga variandi järgi on esimesel keelel reaalsuse mõistmise väljakujunemisel suunav, kuid mitte piirav roll. Tugevat varianti tänapäeva keeleteadlased üldjuhul ei poolda. (Karlsson 2002: 44)
Nimetus Sapir-Whorfi hüpotees on tegelikult ekslik, kuna esiteks ei ole Sapir selle sõnastamisel osalenud (Sutrop) ning teiseks ei formuleerinud Whorf seda hüpoteesi, vaid lihtsalt mõttearendusena. Whorfi täpne tsitaat on järgnev:
x
Kasutatud kirjandus
Karlsson
Sutrop
Whorf