Erinevus lehekülje "Valik keeleteaduslikke mõisteid" redaktsioonide vahel
Mine navigeerimisribale
Mine otsikasti
| 3. rida: | 3. rida: | ||
== Üldine == | == Üldine == | ||
*'''Algkeel''' | *'''Algkeel''' – on keel, millest aegade jooksul on kujunenud välja hulk omavahel suguluses olevaid keeli (keelepuu tüvi) (Karlsson 2002: 58). | ||
| 11. rida: | 11. rida: | ||
== Sotsiolingvistika == | == Sotsiolingvistika == | ||
*'''Adstraat''' | *'''Adstraat''' – keel, mis on kontaktis mõne teise keelega, ilma et ta oleks selle keele suhtes kõrgemal või madalamal positsioonil (prestiiž). | ||
*'''Allkeel''' | *'''Allkeel''' – keele variant, mida kasutatakse erinevates situatsioonides (nt ametikeeled, üldkeel, argikeel, släng) (Karlsson 2002: 17). | ||
== Foneetika ja fonoloogia == | == Foneetika ja fonoloogia == | ||
*'''Akustiline foneetika''' | *'''Akustiline foneetika''' – uurib häälelainet ja selle vahendusel edastatavate suulise kõne üksuste akustilisi omadusi. | ||
*'''Allofoon''' | |||
*'''Allofoon''' – foneemi variant; foneemi püsivate tunnuste miinimumkomplekt koos positsioonist, häälikuümbrusest või kõnelejast tingitud varieeruvate tunnustega (Karlsson 2002: 87). | |||
== Morfoloogia ja süntaks == | == Morfoloogia ja süntaks == | ||
*'''Absolutiiv-ergatiivsed keeled''' | *'''Absolutiiv-ergatiivsed keeled''' – keeled, mille sihitisliku lause agent (A) on markeeritud (nt ergatiiviga), patsient aga markeerimata käändes (absolutiivis, lõputa) ning mittesihitisliku lause ainus osaleja (S) markeerimata käändes. Skemaatiliselt: P=S; A. (Karlsson 2002: 183) | ||
* '''Aeg''' | * '''Aeg''' – deiktiline grammatiline kategooria, mis suhestab lauses väljendatu kõnehetkega või mõne muu valitud hetkega (Karlsson 2002: 259). | ||
*'''Afiks''' | *'''Afiks''' – seotud morfeem. Afiksid jagunevad prefiksiteks, infiksiteks, sufiksiteks ja tsirkumfiksideks (Karlsson 2002: 127). | ||
== Semantika ja pragmaatika == | == Semantika ja pragmaatika == | ||
*'''Abstraktne tähendus''' | *'''Abstraktne tähendus''' – ehk süsteemi tähendus; samuti kõik mitte konkreetsed tähendused täpsemas semantilises analüüsis. | ||
*'''Agent''' | *'''Agent''' – (semantiline roll) lause osaline, kes on tüüpiliselt elus ja sooritab või õhutab tagant toimuvat tegevust ning teeb seda enamasti meelega või kavatsuslikult (Karlsson 2002: 181). | ||
Redaktsioon: 19. oktoober 2021, kell 13:54
Siit leiad teemade kaupa keeleteaduse põhimõisted.
Üldine
- Algkeel – on keel, millest aegade jooksul on kujunenud välja hulk omavahel suguluses olevaid keeli (keelepuu tüvi) (Karlsson 2002: 58).
Psühholingvistika
Sotsiolingvistika
- Adstraat – keel, mis on kontaktis mõne teise keelega, ilma et ta oleks selle keele suhtes kõrgemal või madalamal positsioonil (prestiiž).
- Allkeel – keele variant, mida kasutatakse erinevates situatsioonides (nt ametikeeled, üldkeel, argikeel, släng) (Karlsson 2002: 17).
Foneetika ja fonoloogia
- Akustiline foneetika – uurib häälelainet ja selle vahendusel edastatavate suulise kõne üksuste akustilisi omadusi.
- Allofoon – foneemi variant; foneemi püsivate tunnuste miinimumkomplekt koos positsioonist, häälikuümbrusest või kõnelejast tingitud varieeruvate tunnustega (Karlsson 2002: 87).
Morfoloogia ja süntaks
- Absolutiiv-ergatiivsed keeled – keeled, mille sihitisliku lause agent (A) on markeeritud (nt ergatiiviga), patsient aga markeerimata käändes (absolutiivis, lõputa) ning mittesihitisliku lause ainus osaleja (S) markeerimata käändes. Skemaatiliselt: P=S; A. (Karlsson 2002: 183)
- Aeg – deiktiline grammatiline kategooria, mis suhestab lauses väljendatu kõnehetkega või mõne muu valitud hetkega (Karlsson 2002: 259).
- Afiks – seotud morfeem. Afiksid jagunevad prefiksiteks, infiksiteks, sufiksiteks ja tsirkumfiksideks (Karlsson 2002: 127).
Semantika ja pragmaatika
- Abstraktne tähendus – ehk süsteemi tähendus; samuti kõik mitte konkreetsed tähendused täpsemas semantilises analüüsis.
- Agent – (semantiline roll) lause osaline, kes on tüüpiliselt elus ja sooritab või õhutab tagant toimuvat tegevust ning teeb seda enamasti meelega või kavatsuslikult (Karlsson 2002: 181).